Spordiala vahetus – kuidas toetada last, kes soovib spordiala vahetada?

Spordiala vahetus ei ole sugugi ebatavaline soov. Kooliaasta algus toob lastega peredesse alati kaasa oma osa muutusi. Pärast pikka suvist puhkust võib laps näidata vastumeelsust naasmaks oma harrastuste juurde, sealhulgas trenni. Mida siis teha, kui teate, et Teie laps on milleski tubli, kuid ta soovib proovida midagi uut või vahetada spordiala? Samas Te teate, et ka endist ala armastab ta väga ja on aastaid hinganud selle rütmis? Siin on mõned nõuanded ja juhised, mis aitavad Teid selles olukorras.

Rääkige lapsega avatult

Esimene samm on vestelda lapsega. Mõistke, miks on tal mõttes spordiala vahetus? Kas ta on selle ala vastu kaotanud huvi? Kas ta tunneb end selles alas või huviringis kuidagi ebamugavalt? Või on ta lihtsalt uudishimulik ja tahab proovida midagi uut? Võib-olla on tal tekkinud uusi huvisid või sõpru, kes tegelevad teise alaga.

Toetage lapse otsust

Kui olete lapse mõtteid ja tundeid kuulanud, olge toetav. See ei tähenda, et peaksite laskma lapsel lihtsalt oma senisest huvialast loobuda, kuid peaks arvestama lapse soovide ja huvidega. Kui laps soovib proovida midagi uut, on oluline, et ta saaks seda teha.

Spordiala vahetus ei pruugi olla õige lahendus – loo võimalus proovida midagi uut

Kui laps soovib proovida uut spordiala või huviringi, uurige, kas oleks võimalik teha prooviperiood, kus laps jätkab mõnda aega mõlemas ringis käimist. Selline prooviperiood võiks kesta näiteks pool aastat. Selle aja jooksul saab laps avastada uusi huvisid, ilma et peaks kohe loobuma millegist, millega ta on kaua tegelenud ja kus ta on tubli. See pool aastat võib olla piisavalt pikk aeg, et laps saaks mõlema huviala kohta parema ülevaate, mõlemas ringis võib tekkida väike tüdimus või vastupidi – leida uus kirg.

Sellisel juhul annab see periood lapsele võimaluse mõista, mis talle tegelikult meeldib ja kuhu ta tahab rohkem panustada. Lisaks õpetab see lähenemine lastele, et suurte otsuste tegemine nõuab aega, kaalutlemist ja kannatlikkust. Ei ole mõistlik lihtsalt loobuda ühest asjast ja hüpata järgmisse. Selle asemel peaksime andma endale aega uurida, mida me tegelikult tahame ja kuhu meie huvid meid viivad. Lapsel peaks olema võimalus teha oma otsuseid tasa ja targu, mõistes, et ta võib teha suuri muutusi, kuid peab neid hoolikalt kaaluma. Kui pool aastat on möödas, võib laps hinnata, kus ta soovib jätkata. Kas uus ala on osutunud huvitavamaks ja innustavamaks? Või on vana huviala endiselt see, mida ta kõige rohkem naudib? Selleks ajaks peaks tal olema piisavalt informatsiooni ja kogemusi, et teha informeeritud otsus.

Näita mõistmist

Oluline on mõista, et lapse soov proovida midagi uut või muuta oma rutiini võib tuleneda erinevatest emotsioonidest või tunnetest. Ta võib olla mures või hirmul, kuidas Teie või teised reageerivad tema otsusele teha spordiala vahetus. Võib-olla ta on väsinud või tundnud survet seoses millegi, mida ta on seni teinud. Näidake lapsele, et mõistate tema tundeid ja soove ning et toetate teda olenemata sellest, mida ta otsustab. Ta võib vajada Teie julgustust ja toetust, kui ta otsustab proovida midagi uut või lõpetada tegevuse, millega
ta on varem tegelemist nautinud.

Teismelise eas muutuvad laste huvid ja prioriteedid sageli. Sotsiaalne elu, uued suhted ja soov veeta rohkem aega sõpradega võivad muutuda olulisemaks kui huviringid või treeningud. Kui lapse elus tekivad esimesed armusuhted, võib ta soovida rohkem vaba aega. Vanematena peame mõistma, et sellised muutused on osa lapse kasvamisest ja arengust. Kuid see ei tähenda, et peaksime lubama lapsel loobuda kõigest, mis on talle kasulik. Mõnikord lubavad lapsed, et nad hakkavad rohkem õppima või kulutavad
rohkem aega õppimisele, kuid lõpuks võib juhtuda, et nii huvitegevused kui ka õppimine kannatavad.

Peame leidma tasakaalu, andes lapsele piisavalt vabadust ja samal ajal säilitades teatud struktuuri ja piirid. Võib-olla on mõistlik piirata vaba aja hulka, mida laps veedab sõpradega, või seada tingimused, nagu see, et ta peab jätkama huviringis käimist või hoidma oma õppetöö korras.

Aidake lapsel mõista, et vabadus tähendab ka vastutust. Kui ta soovib rohkem vaba aega, peab ta näitama, et saab hakkama oma kohustustega nii koolis kui ka huvialades. Samuti peame julgustama last jätkama tegevusi, mis aitavad tal arendada oma andeid ja oskusi, isegi kui need võivad tunduda vähem põnevad kui uued sotsiaalsed võimalused.

Kokkuvõtteks võib öelda, et mida suuremaks lapsed kasvavad, seda keerukamaks muutuvad nende mured ja väljakutsed – ja see mõjutab omakorda vanemate rolli. Vanemana on ülioluline pühenduda oma laste maailma mõistmisele, isegi kui see tundub keeruline või kui nad on oma huvide või eelistuste suhtes vastu. Kui laps ütleb, et soovib huviala vahetada, võib see tekitada segadust või muret, eriti kui laps on andekas. Kuid see on ka võimalus avada dialoog ja õpetada lastele, et on täiesti normaalne muuta huvisid ja proovida uusi asju. Selle asemel, et lapsi jõuga sundida jätkama tegevusega, mida nad enam ei naudi, võime neid toetada proovima midagi uut, võttes aega otsuse kaalumiseks ja arutlemiseks. Kuid see ei tähenda, et laps peaks loobuma kõigest, mis varem huvi pakkus. Kompromiss on siin võtmeküsimus. On oluline, et lapsed jätkaksid tegevusi, mis on neile kasulikud, isegi kui nad soovivad vaheldust või rohkem vabadust.

Mõnikord peame aktsepteerima, et meie lapsed tahavad lihtsalt olla. Kuid me ei tohiks lasta sellel takistada neid tegelemast asjadega, mis on neile kasulikud või mis aitavad neil areneda. Meie roll on aidata neil leida tasakaal ja toetada neid läbirääkimiste kaudu. Lõpuks on vanemaks olemine järjepidev ja pidevalt muutuv ülesanne. See võib nõuda palju energiat, kuid meie lapsed on seda väärt. Meie, vanemad, peame jaksama ja viitsima – sest meie laste nimel tehtud töö on kõige väärtuslikum töö.