Foxtrot laval.

Foxtrot

Foxtrot ehk Slowfox kannab Ameerika aristokraatia vaimu. See on üks tehnilisemaid ja “paindlikke” tantse …

Taktimõõt: 4/4
Tempo: 28-30 takti minutis

Kahekümnenda sajandi varajasel perioodil oli terve kari ”loomatantse” lühidalt populaarsed. Näiteks ‘Squirrel’ (tõlk: orav), milles tantsijad tegid pisikesi, hakkivaid samme; ‘Duck Waddle’ (tõlk: pardi paterdamine), mis hõlmas kiireid kõnnakuid ja ülakeha õõtsumisi vasakule ja paremale; ‘Snake’ (tõlk: madu), kus tantsijad kõndisid looklevalt banjo saatel. Veel mõningad tantsud: Lame Duck, Chicken Scratch, Kangaroo Hop, Horse Canter ja Horse Trot. Ning muidugi ka Fox Trot (tõlk: rebase traav).

Tantsu looja

Foxtrot sai alguse 1914. aasta suvel Vaudeville’i näitleja Harry Foxi poolt. 1882. aastal California osariigis Pomonas sündinud Arthur Carringford, kes võttis lavanime “Fox” oma vanaisa järgi. Legendi järgi ei suutnud ta leida ühtegi naissoost tantsijat, kes oleks võimeline raskemast kaheastmelisest sammust kinni pidama. Selletõttu lisas ta vaaruvad sammud (kaks traavi), luues Foxtroti põhirütmi: aeglane-aeglane-kiire-kiire. Tants esitati esmakordselt 1914. aastal ning see püüdis kiiresti andekate inimeste tähelepanu. Abielupaar Vernon ja Irene Castle andsid tantsule omase nõtkuse ja stiili.

Harry Fox

Harry pidi hakkama elatist teenima 15.aastaselt. Ta liitus tsirkusega ning seejärel jäi silma muusikaprodutsendile, kellele meeldis tema hääl ja kes seejärel palkas Harry laulma San Franciscosse, teatrisse.

1914.aasta alguses ilmus Fox mitmetel erinevatel etendustel New Yorgis. Aprillis tegi Harry koostööd kuulsa Yansci Dollyga (Dolly Sisters) etenduse Hammersteini raames. Samal ajal muudeti New Yorgi teatrit filmimajaks. Täiendava atraktsioonina otsustas teatri juhtkond proovida etendusi esituste vahel. Nad valisid Harry Foxi ning soovisid näha tantsimist. Samal ajal muudeti teatri katus ‘Jardin de Danse’ks, kus olid esile toodud Dolly õed. 29.mail 1914 oli Variety ajakirja artiklis kirjas: ”Harry Fox’i debüüt kui üksik staar ja tema esitused filmide vahel New Yorgi teatris algasid väga edukalt. Dolly õed tantsivad öösel New Yorgi katustel. Järgmine nädal antakse välja auhinnad New Yorgi katuste tantsuvõistluste võitjatele.”

Foxtrot pärineb Jardin de Danse’st New Yorgi teatri katusel. Harry Fox’i etenduse üks osa oli tema traavimas ragtime muusika saatel, mida inimesed hakkasid nimetama “Fox’s Trot.”

Foxtrot

Foxtrot oli võistlustantsude suurimaks arenguks. Kiire ja aeglase sammu kombinatsioon võimaldab suuremat paindlikkust ja annab palju suurema tantsurõõmu, kui ühe- või kahesammulised tantsud. Foxtrotil on kõige enam vaheldust ja see on mõnel viisil kõige raskem tants, mida õppida.

Foxtrot ilmus Euroopas 20.sajandi alguses ja saavutas oma populaarsuse tipu 20.sajandil. Selle populaarsuse kiire kasv oli tingitud andekatest Ameerika tantsijatest Vernon ja Irene Castle.

Rahvusvaheliste standardite järgi kutsuti seda tantsu mõnda aega Slow Foxtrot-iks, või Slowfox-iks. Need nimed on endiselt kasutusel, et eristada tavalist Foxtroti teistest tüüpidest.

Selles tantsus on niivõrd palju erinevaid samme ja jooni, erinevalt teistest võistlustantsudest. Sellel põhjusel on Foxtroti õppimine ka raske. Kaasaegsel Foxtrotil on samme tantsudest nagu Peabody, Quickstep ja Roseland Foxtrot.