Peotantsud ehk seltskonna tantsud on nii aeglasemaid kui kiiremaid.

Cha-Cha-Cha

Cha-cha-cha on küll tuntud nimi, kuid see tants ei ole enamikule inimestele teada. Nüüd on teil võimalus õppida kolmekordse sammu (chasse) kohta ja seost Rumba ja selle tantsu vahel …

Taktimõõt: 4/4
Tempo: 30-32 takti minutis

Cha-Cha-Cha nimi

Nimi on arvatavasti tuletatud hispaaniakeelsest “Chacha”-st, mis tähendab “lapsehoidja” või “chachar”, mis tähendab kokapuu lehtede närimist, või “char”, mis tähendab “tee”, või tõenäoliselt kiirest ja rõõmsast Kuuba tantsust nimega Guaracha. See tants on olnud populaarne Euroopas juba enne sajandi algust. See oli juba 1898. aastal Dancie Neill’i Finishing Assembly programmis Šotimaal, Coupar Angus’is.

Tantsu eelkäija Mambo

Tants mambo on pärit Haitist. 1940. aastate lõpus oli Havanna, Kuuba, üks Põhja-Ameeriklaste populaarsemaid kuurorte. Linna kasiinos mängisid kõige kuulsamad Ameerika tantsuansamblid, samuti paljud Kuubale omased suurepärased ladina ansamblid. Mõned neist orkestritest üritasid Ameerika jazzi rütmi kombineerida Kuuba rumba rütmiga; tulemuseks oli uus rütm nimega mambo. (Sõna “Mambo” on Voodoo preestri nimi Aafrikas asuvate põliselanike religioonis). Seega sai Cha Cha alguse Lääne-Aafrika religioossetest rituaalsetest tantsudest. Mambot on kolme liiki: ühekordne, kahekordne ja kolmekordne.
Uue mambo-rütmi jaoks töötati välja tants, mida tantsiti pigem rütmist väljas. Sel põhjusel oli tants populaarne peamiselt tantsijatele, kes olid põhjalikult tuttavad keerulise afro-kuuba muusikaga.

Mambo paljude liikide hulgas oli aga ka “chatch”, mis hõlmas kolme kiiret ‘kaalu ülekandmist’ (tantsuliigutus, ingl.k: weight transfer), millele eelnesid kaks aeglast sammu. 1950. aastate alguseks oli see liik kujunenud uueks tantsuks, mis koosnes paljudest lihtsatest sammude variatsioonidest. Tants sai nime CHA-CHA; selle iseloomulik kolmeastmeline kaalu ülekandmise samm: “cha-cha-cha”.

Mambo tants jõudis läände 1948. aastal. Kui inglise tantsuõpetaja Pierre Lavelle külastas Kuubat 1952. aastal, mõistis ta, et mõnikord tantsiti Rumbat lisataktidega. Kui ta Suurbritanniasse tagasi tuli, hakkas ta neid samme õpetama eraldi tantsuna.
Aastal 1954 kirjeldati tantsu “Mambo koos guiro rütmiga”. Guiro on muusikariist, mis koosneb kuivatatud pudelkõrvitsast, mida hõõrutakse hambulise pulgaga.

Cha-cha päris suurema osa oma stiilist oma eelkäijatelt: rumba ja mambo. Nagu enamik ladina tantse, tehakse seda nii, et jalad jäävad põranda lähedale. Tantsijate puusad on lõdvestunud, et võimaldada vaagnapiirkonnas vaba liikumist. Ülakeha liigub üle tugijala, kui tehakse tantsusamme.

Tantsusaali cha-cha-cha muusika on energiline ja stabiilse rütmiga. “Ladina” cha-cha-cha on aeglasem, sensuaalsem ja võib hõlmata keerulisi rütme. “Cowboy” cha-cha-cha’d tantsitakse põhiliselt mistahes neljataktilisele “Four to the floor” muusikale.
Ladina tantsuvõistlustel toimub see tants amatöörpaaridele teisel kohal – pärast Sambat, samal ajal kui professionaalsete paaride võistlusel tantsitakse seda esimesena.