Quickstep

Ehk üks standardtantsude kõige mängulisem tants. Selle rütm võib ekslikult tunduda Jive’le sarnasena, aga õige ja klassikaline Quickstep on kergesti eristatav…

Taktimõõt: 4/4
Tempo: 50-52 takti minutis

Kuskohast on pärit Quickstep?

Quickstep arenes 1920ndatel aastatel Foxtrot’i, Charleston’i, Shag’i, Peabody’ ja One Step’i kombinatsioonist. See tants on pärit Inglismaalt ja sai 1927. aastal standardseks. Quickstep on nüüdseks Foxtrot’ist täiesti erinev. Erinevalt kaasaegsest Foxtrot’ist sulgeb mees sageli jalad ja sünkopeeritud sammud on Quickstepis tavalised nähtused, nagu see oli ka varases Foxtrotis.
Kuid miks see tants Suurbritannias nii populaarseks sai? Arvatakse, et Quickstep oli Brittide viis talvel siseruumides sooja hoidmiseks.

Kahekümnendatel mängisid paljud bändid Slow Foxtrot’i liiga kiirelt. Lõpuks kujunes nendest kaks erinevat tantsu. Slow Foxtrot’i tempo aeglustus ja Quickstep’ist sai Foxtrot’i kiire versioon.

1925. aastal algas Charlestoni palavik, mis mõjutas kiirelt ka Quickstep’i arengut. Inglased töötasid Quickstep’i välja algsest Charlestonist – sellest sai progressiivne tants ilma löökideta ja juurde segati ka kiire Foxtrot. Nad kutsusid seda tantsu “QuickTime Foxtrot ja Charleston”.

1927. aasta “Star” meistrivõistlustel tantsisid Inglismaa paar Frank Ford ja Molly Spain QuickTime Foxtrot’i ja Charlestoni versiooni ilma iseloomulike Charlestoni põlveliigutusteta ja tegid sellest soolotantsust hoopis kahe-inimese tantsu. Quickstep on olnud standardtantsude grupis alates 1927. aastast.

Suurenenud kiirus

20. sajandi lõpuks on Quickstep’i kiirus tänu edasijõudnud tantsijatele veelgi suurenenud, kaheksandik noodipikkusega sammude laialdase kasutamise tõttu. Kui vanasti loeti Quickstep’i “kiire” (üks takt) ja “aeglase” (kaks takti) sammu kaupa, siis tänapäeval on paljud edasijõudnud tantsijad kasutusele võtnud jagatud löögid, näiteks “kiire-ja-kiire-ja-kiire-kiire-aeglane”.
Peamine erinevus Foxtrot’i ja Quickstep’i vahel on see, et teisel on sünkroonitud sammude kasutamine peaaegu kohustuslik. Mõnel juhul võib tants tunduda ka inglise valsina (tantsitakse 3/4 taktimõõdus, Foxtrot on 4/4).

Pange tähele, et 19. sajandil oli ka versioon Quickstep’ist, mis oli marssimislaadne tants ja millel pole mingit seost kaasaegse tantsusaaliga võistlustantsuga.

Tantsuvõistlused Ameerikas ei sisalda Quickstep’i, kuid seal on ühiskondlikke rühmi, kes tantsivad seda regulaarselt baarides ja klubides.

Variatsioonirikast Quickstep’i peetakse standardtantsude grammatikaks. Selle peamised põhjused on järgmised:

• kuigi põhisammud on üsna lihtsad, tundub, et muusika tempo ja tantsu iseloom kutsuvad andma selle erksale rütmile muretu tõlgenduse;
• on tõestatud, et 60-sekundilise Quickstepi tantsimise ajal avaldatud energia on samaväärne ühe miili (1,6 km) jooksmisega rekordajaga;
• kogenud tantsijate esinemise ja tõlgendamise taset peetakse algajate poolt sageli võimatuks.
  Standardtantsudes toimub see tants viimasena – pärast Foxtrot’i.