Viini valss

Viini valss seostatakse tavaliselt Johan Straussi “Sinine Doonau” järgi ja see ei ole tõest kaugel. Siit leiate infot elegantse tantsu ja selle spetsiifiliste keerutuste kohta.

Taktimõõt: 3/4
Tempo: 58-60 takti minutis

Viini valss (saksa päritolu, Wiener Walzer) on võistlustants. Ajaloolises mõttes võib nimetus viidata mitmetele valsi versioonidele, kaasa arvatud esimesed valsid, mida tantsiti tantsusaalide põrandatel Viini valsi muusika saatel.

Viini valss – päritolu

Esimene tants, mida tantsiti 3/4 taktimõõdus, tantsiti rahvamuusika Volta saatel. See oli talupoegade rahvatants Prantsusmaal asuvas provintsis, aastal 1559. Väidetavalt oli sel ajal Volta ka rahvatants Itaalias. Sõna “Volta” on itaalia sõna, mis tähendab “pööre”. See näitab, et valss hõlmas isegi kõige varasemas vormis tantsu ajal pöörlemist.

Volta tantsupartnerid on suletud asendis, kuid naine on mehe vasakul pool ja mees hoiab teda taljelt. Naine asetab oma paremakäe partneri õlale ja hoiab oma seelikut vasaku käega. Seeliku hoidmine on tantsu oluline osa, sest sagedane keerlemine ja tõstmine võis põhjustada seeliku üles lendamist. Tõstmist tegi mees, kes kasutas oma vasaku reie, mis on paigutatud naiseparema reie alla. Seda tõstet kujutatakse kuulsal maalil, kus Elizabeth I (Inglismaa) tantsib Voltat ja teda tõstab Lancasteri krahv.

Tänapäeval tuntud Viini valss on kujunenud originaalsest valsist ja ‘suletud asendis’ tantsust. Tants, mida tuntakse valsina on tegelikult Inglise valss (aeglane valss), mida tantsitakse 30 taktiga minutis (rahvusvaheline standard), kui Viini valss on kuni 60 takti minutis.

Tänaseni Saksamaal, Austrias ja Prantsusmaal kasutuses olevad sõnad “Walzer” (saksa keeles “valss”) ja “valse” (prantsuse keeles “valss”) viitavad algsele tantsule ja mitte aeglasele valsile.

Viini valsi ebamoraalsus

”The Waltzen”, nagu kirjutatud ajakirjas aastal 1799, viivad läbi tantsijad, kes hoidsid kinni oma pikkadest kleitidest, et takistada nende lohisemist või neile peale astumist. Tantsijad tõstsid oma kleidid kõrgele, nagu keebid – see tõi partnerite kehad lähestikku ühe katte alla. Tantsijate lähedus tõi kaasa ka moraalse ebapopulaarsuse. Wolf avaldas 1797. aastal tantsu vastu brošüüri pealkirjaga “Tõend, et valss on meie põlvkonna keha ja meele nõrkuse peamine allikas”.

Kuid isegi kogu selle negatiivsusega silmitsi seistes sai see tants Viinis väga populaarseks. Suured tantsusaalid nagu Zum Sperl 1807. aastal ja Apollo 1808. aastal avasid tuhandetele tantsijatele ruumi. Tants jõudis Inglismaale 1812. aastal – seda tutvustati Saksa valsina ning see sai tohutuks hitiks. 19. sajandil sai tants veelgi kuulsamaks Josef ja Johann Strauss muusika tõttu.

Viini valss on pöörlev tants, kus tantsijad pöörlevad pidevalt nii kellasuunas kui ka vastupäeva. Tõeline Viini valss koosneb ainult pööretest ja muutumisastetest. Teised sammud, nagu flecker, ameerika stiilis liigutused, küljelt õõtsumised või käealused pöörded, on kaasaegsed leiutised ja neid tavaliselt ei tantsita Viini iga-aastastel ballidel. Pealegi korralikult tantsitud Viini valsis pöörlevad paarid pidevalt vasakule ja paremale, liikudes tantsuplatsil vastupäeva üksteise järgi.

“Flecker” on üks Viini valsi samm, mida tehakse võistlustantsudel. See on väga ammune osa, mis pärineb Austria ja Saksamaa primitiivsetest rahvatantsudest (mitmete sajandite jooksul on paarid tantsinud, pööreldes ringi samas kohas, hoides üksteist väga tihedalt).