Peotantsud ehk seltskonna tantsud on nii aeglasemaid kui kiiremaid.

Tantsud

Tantsud on olnud osa inimeste elust juba ammusest ajast. Kuigi vanasti seostati seda tööga, loodusega ja muu ümbritsevaga, on tants suurema osa ajast olnud seotud pidustustega. Tantsud ja nende stiilid on kujunenud välja erinevalt, vastavalt kultuuridele.

Seltskonna tantsud ja nende ajaloost…

Seltskonna tantsud, nagu nimi viitab, on tantsud, mida harrastatakse ajaviiteks ning tihtipeale tantsuplatsil koos mitmete teiste harrastajatega.

Seltskonnatantsude väljakujunemisele Eestis aitasid kaasa nii rahvatantsud kui ka välismaised mõjud. Vanaaegsed Eesti päritolu seltskonnatantsud on näiteks menuett, kadrill, masurka. Aja möödudes jõudsid ka välismaalt pärinenud polka, valss ja krakovjakk meile.

Seltskonna tantsud tänapäeval

Kui tänapäeval mainitakse sõna seltskonnatants, mõeldakse selle all tavaliselt kindlaid paaristantsu stiile. Need stiilid on välja kujunenud kuskil 20.sajandil, Inglismaal. Eestis said need tantsud tuttavaks nimetusega peotantsud (Nõukogude ajal).

Seltskonnatantse on üldiselt kokku palju. Nendest kümme on tuntud kui võistlustantsud, ehk nendes võisteldakse rahvusvaheliselt. Siin on tantsude loend võistlustantsudest:

  • Aeglane valss
  • Tango
  • Viini valss
  • Foxtrot
  • Quickstep
  • Samba
  • Cha-Cha-Cha
  • Rumba
  • Paso Doble

Nendest kümnest viis on standardtantsud – harmoonilised tantsud, mis on tuntud nii võistlustantsudena kui ka seltskonnatantsuna.

  • Aeglane valss, Tango, Viini valss, Foxtrot, Quickstep

Ülejäänud on aga Ladina-Ameerika tantsud – tulihingelised võistlus- ja seltskonnatantsud, mis pärinevad erinevatest kultuuridest ja maadest.

  • Samba, Cha-Cha-Cha, Rumba, Paso Doble, Jive

Peale nende on ka muid seltskonnatantse, nagu Tvist, Polka, Disko jpm. Kuigi tantsud ja stiilid on samad nii võistlejatel kui harrastajatel, on üldiselt võistlustantsudel kombineeritud keerukamad sammud ja liikumised.

Eesti rahvatantsud

Rahvatants kui rahvaloomingu liik on suurel määral seotud kunagiste traditsioonidega ja see eristab kindlat rahvust või sotsiaalset rühma. Kunagi olid need tantsud seotud suursündmustega (nagu pulmad), tänapäeval näeb neid pigem tantsupeol. Eesti rahvatantsudest on väga tuntud Kaerajaan ja Tuljak.

Kaerajaan

Kaerajaan on üks Eesti rahvatantsudest, mis on pärit ligikaudu 20.sajandi algusest. Iseloomulikud tunnusjooned on aeglaste ja kiirete käärhüpete vaheldumine ning paarilisega käevangus pöörlemine. Kaerajaani tantsitakse laulu ’’Kaera-Jaani’’ saatel.

Tuljak

Tuljak on samuti Eesti rahvatants. Tantsu autoriks on Anna Raudkats, muusikaks lugu ’’Tuljak’’ Miina Härma poolt. Arvatavasti on see tants pärit 1915 aastate kandist. Põhisammudeks on hüplevpolka, kiiksamm ja kõnnisammud. Tuljak on mõeldud kirjeldama kahe noore vahelisi tundeid ja nende tärkamist.

Tantsude loend

Veel mõned tantsud

  • Aagenpits
  • Allemande
  • Bandari
  • Cakewalk
  • Dabke
  • Ekossees
  • Estampii
  • Gavott
  • Habaneera
  • Jenka
  • Kadrill
  • Kikapuu
  • Krakovjakk
  • Labajalavalss
  • Lendler
  • Lesginka
  • Masurka
  • Menuett
  • Morris
  • Padespann
  • Passepied
  • Pavaan
  • Polka
  • Polonees
  • Rebolation
  • Sarabanda
  • Zumba
  • Tarantella
  • Tsam
  • Tvist
  • Valss

Seltskonnatantsu kursused

Kas tunned, et tahaksid mõnda võistlustantsu katsetada? Tule meie juurde proovitrenni – ehk oligi see tants mõeldud just Sinule. Esimene tund meie juures on alati tasuta. Kirjuta meile lehelt kontakt või helista +372 56477293. Järgmine seltskonnatantsu kursus alustab 4.detsember 2018.